Kolmandal päeval püüdsime kiiremini startida, see peaaegu õnnestus, saime isegi kell 11 minema :)
Tigedik oli veel tigedam, suitsunälg juba nii suureks läinud. Pihlaka asemel proovis lepalehtedest pläru teha, aga see muidugi ei aidanud. Tuuseldas ja tormles, torises ja hädaldas. Jussi matkarajalt läksime kogemata jalgsimatkajate teed mööda ja ennäe, lemmikkoht- trepp!
Egas midagi, kes sai ise alla, keda igaks juhuks suure koorma tõttu turvati.
Mägiteed, laudteed, liivateed jätkusid, aga ega me muud oodanudki :) Kuskilt keerasime jälle valesti, aga tagasi õiget teed otsima ei läinud, sõitsime gpsi järgi maanteele ja sealtkaudu Aegviitu.
Tigediku ratas oli kõveraks läinud, peksis seda muudkui tee peal, lootes, et läheb sirgemaks. Muidugi ei läinud, nii sõitiski oma häälitseva veloga. Vähemalt kuulsin kaugelt, et ta on ikka rajal.
Aegviidus oli lõpuks pood! Tigedik sai oma suitsud kätte, süüa ostsime ka kõvasti, lisaks käisime Piibe kohvikus lõunatamas. Aegviidu looduskeskuses saime ka pesta. Täitsa inimese tunne tuli lõpuks :)
Aegviidust edasi sõita oli lausa lust ja lillepidu. Teed olid ilusad sirged, tasased, mõned väiksed mäkketõusud vaid. Eelnevate päevadega võrreldes käkitegu!
Noku lõkkekohta jõudsime täitsa normaalsel ajal, kell oli 19.30. Tublid oleme!
No comments:
Post a Comment